Maja ehituse etapid – kuidas käib maja ehitus?

Sisukord

Etapp 1: Eelarve planeerimine

Maja ehitus sõltub väga paljudest komponentidest, soovitud tulemus saavutatakse läbi põhjaliku planeerimise. Alustuseks tasukski täpselt selgusele jõuda oma vajadustes ja soovides, kuna õnnestunud maja projekteerimine põhineb alati tulevase elaniku vajadustega arvestamisel. Oma maja ehitamise esimese etapis on ka oluline saada selgust, millised on Teie finantsilised võimalused maja ehituseks.

Laenuhalduriga konsultatsioon

Käige pangas ja konsulteerige finantsnõustaja või laenuhalduriga. Küsige, millised on teie finantsilised võimalused maja ehitada. Küsige pangalt ka, millise skeemi järgi nad maja ehitamist finantseerivad. Tavaliselt finantseerib pank maja ehitust etappide kaupa. Kui teil on plaan kasutada panga finantseeringut, siis teil oleks mõistlik ehitada maja panga poolt pakutud etappide kaupa.

Ehituse eelarve

Võib öelda, et keskmine võtmed-kätte maja neto põrandaruutmeetri hind on ligikaudu 1650 eurot (lisandub käibemaks). Keskmise maja all mõtleme pooleteistkordset, keskmise hinnatasemega siseviimistlusmaterjalidega ja õhksoojuspumbaga köetavat sissekolimiseks valmis maja.

Maja ehitus on suur ja aeganõudev ettevõtmine. Maja hind sõltub tuhandest pisiasjast, kuid teadliku ja läbimõeldud planeerimise korral saab maja hinda mõjutada, ilma, et peaksite millestki loobuma, kui teadvustada järgmiseid punkte:

Krunt

Pahatihti unustatakse ära, et krundile on vaja rajada juurdepääsuteesid. Pikemate ligipääsuteede rajamine võib vabalt moodustada isegi 10% ja rohkem maja hinnast. Arvestage sellega, kui krunti ostate. Eelistage krunte kus kõik kommunikatsioonid olemas.

Arhitektuur

Keeruline arhitektuurne lahendus nõuab keerulisi konstruktiivseid lahendusi, mis paratamatult tõstavad maja ehitamise hinda. Hinda mõjutab ka see, kas maja on ruudu, ristküliku või mõne muu kujuga. Kõige soodsam on ehitada ristküliku kujulist, väheste sopistustega maja.

Kui on valida samade ruutmeetrite juures ühe või kahekordne maja, siis soodsam ehitushind on kahekordsel majal. Soodsam hind tuleneb sellest, et kahekordsel majal on lühem vundament ja väiksem katuse pind, kui ühekordsel, võrdse ruutmeetrite arvuga majal.

Vundamendi hind

Väga oluline komponent maja kvaliteetse lõpptulemuse saavutamiseks.

Maja ehitamise hind

Üldjoontes koosneb võtmed-kätte maja hind kolmest osast:

  1. 65% – maja ehitus (konstruktsioon ja sinna juurde kuuluvad osad nagu vundament, maja karp, katus ja avatäited).
  2. 20% – eriosad – elektri, kütte ja vee/kanalisastiooni süsteemid
  3. 15% – viimistlemise töö ja materjalid

Etapp 2: Krundi valik

Krunt on maja ehitamisel määravaim tegur, eriti juhul, kui see asub tihedasti asustatud elamurajoonis. Krundi valimisel tuleb põhjalikult tutvuda elamurajoonide planeerimiseeskirjadega, kuna need määratlevad ehitusõiguse ja selle, millise maja krundile ehitada tohib. Planeerimistingimustes on muu hulgas kirjas korruste arv, maja kuju, välised värvilahendused ja see, kuidas maja ilmakaarte suhtes krundile paigutada. Vältimaks ebameeldivaid üllatusi, näiteks ,et krundil puudub elektriliitumine või valitud kohta polegi võimalik ehitada, tuleks enne krundi ostu kõik järgnevalt välja toodud punktid läbi kontrollida. Samuti soovitame krundi ostmiseks leida omale sobiv asjatundlik maakler.

Krundi suurus

Kuigi kruntidel on tavaliselt pindala välja toodud, tasub seda alati kontrollida Maa-ameti infobaasist. Katastriüksuse pindala võib vahest erineda väljatoodud suurustest.

Detailplaneering

Kindlasti tasub enne krundi ostmist teha kindlaks, kas sellel on kehtiv detailplaneering või mitte.

Jagab maa kruntideks ja määrab krundile ehitusõiguse, piiritleb alad, kuhu võib ehitada jm. Detailplaneering on kohustuslik enamikes piirkondades. Alles pärast detailplaneeringut on võimalik koostada ehitusprojekt ning taotleda ehitusluba.

Geoalus ehk geodeetiline krundi alusplaan

Tuntud ka kui topoalus, digi-või projekteerimisalus ja see on aluseks erinevatele projekteerimistöödele. Geoalus on vajalik maa-ala edasiseks planeerimiseks näiteks ehitusprojektide koostamiseks, mille projekteerija või arhitekt võtab oma töö aluseks.

Ehituspiirangud

Detailplaneeringu seletuskirjas on lõplikud krundi ehitusõigused ning kasutamise tingimused. Sinna alla kuulub kogu ehituse all olev pind, kuhu võib krundil ehitada, maksimaalne hoonete kõrgus ning vähim kaugus üksteisest ning maksimaalne hoonete arv. Lisaks on põhijoonisel ligipääs krundile, piiranguvööndid, elektrikaablid, kanalisatsioonitorustik jm infrastruktuur.

Samuti on detailplaneeringus sees ka planeeritavad hooned. Detailplaneeringu ümbertegemine algab taotlusega ning võtab tavaliselt mitu kuud aega.

Kõrghaljastus

Kui krundil on mets või metsatukk on oluline teada, mida võib ja mida ei või maha lõigata. Mõned suured puud kuuluvad üldise piirkonna miljööväärtuse alla ning neid ei tohi ilma loata puutuda. Kasvavat metsa üldjuhul raiuda ei tohi.

Omavoliline raie võib kaasa tuua rahatrahvid ning pead ise uued puud istutama. Olenevalt asukohast läheb see tihtipeale kulukaks.

Piirkonna üldplaneering

Kindlasti tasub teha uurimustööd soovitud krundi piirkonna kohta. Milliseid hooneid või komplekse sinna lähiaastatel plaanitakse. Selleks tuleb vaadata kohaliku omavalitsuse poolt üldplaneeringut ning detailplaneeringuid.

Pole harvad juhused, kui ostetakse ilus veekoguäärne krunt ning mõni aasta hiljem ehitatakse Sinu kodu ning järve vahele uued majad. Samuti kasutatakse vanu krunte väärtuslikus piirkonnas ära uute korrusmajade ehituseks.

Liitumised kommunikatsioonidega

Krunti valides on üsna tihti viga eeldada, et liitumised on rajatud ning liitumistasud makstud. Kahjuks ei vasta see alati tõele.

Kui kuulutusel on kirjas, et vee- ja elektriliitumine on olemas, siis ei pruugi see alati tähendada, et need on ka kõik makstud. Eriti, kui krunt on aastaid tühjalt seisnud, peab kontrollima, kas vajalikud liitumised on olemas. Liitumisel on iga-aastane makse ning tihti peetakse seda üleliigseks kuluks.

Uus liitumine aga maksab mitutuhat eurot. Kindlasti peaks müüjalt küsima vastavad hinnapakkumised ning meilivahetused. Lisaks tuleb olla kindel, et info pole aegunud. Liitumiste puudumine on äärmiselt ebameeldiv kogemus ning halvimal juhul võib muuta krundi aastateks kasutuskõlbmatuks.

Krundi pinnas

Maa niiskusest, põhjavee lähedusest, pinnase materjalist jms sõltub ka suuresti ehituse maksumus. Kehva pinnase tõttu võib vundamendi, trasside ning teede ja platside ehituse hind mitmekordistuda. Pehme pinnase puhul tuleb pinnas asendada ja kõva pinnase puhul pinnasesse sisse lõhkuda. Erinevad pinnased vajavad erinevat vundamenti. Näiteks põhjavee kaitstusest sõltub, millist reoveekäitlussüsteemi on võimalik krundile paigaldada. Tasub ka kontrollida kas krunt asub kõrge Radooni sisaldusega tsoonis.

Kindlasti arendajalt või müüjalt võiks uurida, kas alale on tehtud geodeetiline uuring. See aitab väga paljus planeerida uue maja ehitusvõimalusi.

Ilmakaared

Detailplaneeringus on põhjasuund alati märgitud üles. Nii on hea planeerida oma maja asukohta ning paiknemist. Lõunasuunda jäävatesse tubadesse paistab päike kõige rohkem. Põhja jäävad ruumid on üldjuhul alati jahedamad.

Seetõttu plaani põhjasuunda näiteks majandusruumid, magamistoad, panipaigad, jms. Lõunasuunal võiksid olla toad, kus veedetakse kõige rohkem aega – elutuba ning köök. Magamistoa paiknevust arvesta ka päikese tõusu või loojangu järgi – see on eelistuse küsimus.

Ligipääs krundile

Pole midagi hullemat, kui avastada pärast krundi ostu, et sellele puudub ligipääs. On juhtumeid, kui eraomandis olevale sissesõidule pannakse keeld peale. Servituudid tuleb kontrollida enne krundi ostu. Kui sissesõidu omandivorm on munitsipaal või riigiomand, siis ei pea selle pärast muretsema. Eraomandi puhul tuleb täiendavalt kontrollida, kas see on määratud avalikult kasutatavaks teeks või on sellel servituut.

Taristu

Kui Sul pole võimalik kasutada oma liiklusvahendit või eelistad vahest sõita bussi või rongiga, tasub kindlasti uurida, kui lähedal ja kus on ühistranspordi peatused. Lisaks uuri kõikvõimalike huviobjektide olemasolu nagu toidupood, kool, lasteaed, vaba aja veetmise võimalused jms, nii saad juba ette planeerida ning arvestada oma võimaliku elustiiliga. Eelnev võib osutuda eriti oluliseks kui oled otsustanud soetada krundi väljaspool asulat.

Naabrid

Kui vähegi võimalik tee taustuuring piirkonna kohta. Milline on seal elatustase? Kes Sinu tulevase kodu ümber elavad? Tasub isegi mõned korrad kohalikus toidupoes käia, et üldpilt ette saada. Samuti võid küsida nõu näiteks kohalikust baarist või restoranist, et selgitada välja milline rahvas seal käib.

Samuti peab kontrollima, mis kokkulepped ja lepingud krundil veel lisaks võivad olla – näiteks tee kasutusõigus naabritega, maa kasutus põllumajanduse eesmärgil, vms. Et vältida hilisemaid arusaamatusi, tasub end kindlasti kurssi viia, kas naabritel võib olla maale mingeid pretensioone.

Maa sihtotstarve

Tundub loomulik, et kui kinnisvaraportaalides müüakse maad, siis see on alati elamumaa. Nii ei pruugi see siiski alati olla. Tihtipeale müüakse maha raiutud metsaga maad või põllumaad, mis pole mõeldudki elamumaaks. Tegemist võib olla ka näiteks äri-, transpordi- või sihtotstarbeta maaga.

Võimalik, et ka elamumaa tähise all müüdav maa võib näiteks suures osas olla hoopis looduskaitse all, mis teeb ehituse palju keerulisemaks.

Sihtotstarvet on võimalik kohalikus omavalitsuses muuta, kuid alati see ei õnnestu. Seetõttu kontrolli alati maa sihtotstarvet enne, kui hakkad krunti ostma.

Isiklikud eelistused

Ära kunagi alahinda, millist kodu ning atmosfääri sa omale soovid. Kas Sulle meeldib kerge müra või eelistad tungivalt hoopis vaikust? Kas rongi- või lennukiliiklus häirib Sind?

Kas vaikses metsatukas elu on päriselt Sinu jaoks või eelistad siiski inimeste seltskonda? Kas sul on isiklik liikumisvahend või oled suuresti sõltuv ühistranspordist? Kui tihti oled harjunud toidupoes käima?

Enne krundi väljavalimist tee endale selgeks, mis on Sinu isiklik elustiil ja mis peab uue kodu läheduses kindlasti olemas olema. Samuti mõtle välja ka see, mida kindlasti ei soovi oma kodu ümbruses näha või kuulda.

Etapp 3: Maja arhitektuur

Maja arhitektuuri teostamiseks on kindlasti vaja krundi olemasolu, sest krundi projekteerimistingimused võivad väga täpselt määratleda selle, millise maja krundile ehitada tohid. Maja arhitektuuri teostatamisel võetakse arvesse krundi asukoht ja erinevad krundiga seotud tingimusted: kalded, juurdepääs, omavalitsuse nõuded, päikese liikumine jne. Samuti ka planeeritud eelarve suurust.

Kvaliteetse ning kauakestva konstruktsiooni/hoone aluseks on korralik ja läbimõeldud majaprojekt. Mida rohkem on klient ennast ette valmistanud, seda kiiremini on võimalik protsessiga edasi liikuda.

Tüüpne arhitektuurne lahendus

Tüüpne arhitektuurne lahendus tähendab sisuliselt seda, et majatootja või ehitaja on välja töötanud rida tüüpseid maja projekte.

Majatootja teostatud arhitektuuri tüüplahendustes on arhitektid ja projekteerijad koostööna välja töötanud arhitektuuri, mis näeb hea välja ja mida oleks soodne ka ehitada. Ehk siis sisuliselt mõeldakse tehasemajade tüüpsetes majaprojektides ka konstruktiivsetele sõlmlahendustele. Vaid arhitektuuri tegev arhitekt sellele reeglina tähelepanu ei pööra, sest arhitektil tavaliselt puudub ülevaade ühe või teise ehituslahenduse maksumusest.

Tüüplahenduse eelised

Oluline tüüpse majaprojekti eelis on ka see, et tüüplahenduste kaudu on maja soetamise protsess kliendi jaoks oluliselt lühem, isegi tüüplahenduse muutmise korral. Tüüpse arhitektuurse lahenduse järgi maja ehitamine on reeglina soodsam, kui eriprojekti järgi, sest arhitektuurile on tehnilised sõlmlahendused majatootja poolt juba välja töötatud.

Reeglina on majatootjatel teatud tüüpse arhitektuuriga majade kohta ka teostatud maju näidata, mis annab kliendile selge ülevaate tulevasest majast.

Tüüplahenduse puudused

Tüüpse arhitektuurse lahenduse suurim puudus on piiratud muutmise võimalus.

Reeglina soovib klient teha tüüpses arhitektuuris muudatusi, kuid iga pisemgi kandekonstruktsiooni muudatus võib tähendada kogu maja tehniliste sõlmlahenduste uut väljatöötamist. Mis omakorda tähendab, et hinnavõitu ei ole ning tegelikult teostatakse individuaalne arhitektuurne lahendus.

Individuaalne arhitektuurne lahendus

Individuaalne lahendus võimaldab välja töötada enda vajadustest lähtuva maja plaani ja arhitektuuri teie krundile sobivaks. Individuaalse arhitektuurselahenduse puhul peaks kindlasti arvestama pikema ajakuluga kui tüüplahenduse puhul, sest arhitektuur töötatakse arhitekti poolt välja kliendi vajadustest lähtuvalt ja see eeldab tihedat koostööd.

Maja konstruktsioon

Koos arhitektuurse lahenduse väljatöötamisega tuleb otsustada Teil ka tulevase maja konstruktsiooni materjal. Enamlevinud materjalid on puit ja kivi.

Konstruktsiooni valikul lähtuvad inimesed väga erinevatest põhjustest, sageli emotsionaalsetest. Sageli on klientidel soov, et maja näeks kivimaja välja, kuid oleks kiiresti püstitatav ja energiasäästlik. Ning  see on võimalik ka puitmaja puhul.

Maja energiatõhusus

Koos arhitektuuri tegemisega tuleb Teil otsustada ka millise energiatõhususe tasemega te tulevast maja soovite. Maja energioatõhususe soovist algab tervet majalahendust hõlmav protsess, mis määrab, millised peaksid olema konstruktsiooni soojustuse ja isolatsiooni, ventilatsiooni- ning küttesüsteemi lahendused.

Maja küttekulud ja energiatõhusus

Kui meie tahame kliendilt teada tulevase maja energiatõhusust või energiaklassi, siis klient tahab selle peale meilt reeglina teada, millised saavad olema ühe või teise energiklassiga maja küttekulud. Et seejärel otsustada, millise energiatõhususega või energiaklassiga maja tellida. Väga mõistlik.

Selleks, et teada saada maja arvestuslik küttekulu, on vaja  maja energiatõhususe tervikpakett enne paika panna. Pakume oma klientidele planeeritava maja energiatõhususe modelleerimise võimalust. Selle tulemusel saate täpselt teada, millised saavad Teie tulevase maja küttekulud olema ning milline energiaklass teie maja ehituse eelarvega paremini sobiks.

Konstruktsiooni energiatõhusus

Energiasäästliku maja välisseinte konstruktsiooni levinuim soojusjuhtivuse näitaja ehk U-arv on 0,16 W/m2K. Mida väiksem näitaja, seda energiasäästlikum on konstruktsioon. Passiivmaja välisseinte konstruktsiooni soojusjuhtivuse näitaja on suurusjärgus 0,10-0,08 W/m2K.

Timberelement saab toota maja konstruktsiooni vastavalt kliendi soovidele.

Õhupidavuse saladus peitub paigalduses

Kontrollimatu õhuliikumisega konstruktsioonis kaasneb niiskuse liikumine, mis peale ülisuure soojakao võib tingida seina märgumise. Tagajärjeks on inimese tervisele kahjulike hallitusseente ja mädanike vohamine.

Niiskusest põhjustatud kahjustuste vältimiseks peab kasutama varieeruva niiskustakistusega auru- ja õhutõkkeid. Konstruktsiooni kuivamisvõime peab olema alati suurem kui eeldatav niiskuskoormus.

Määrusega on energiatõhususele seatud miinimumnõuded, mille järgi tuleb hoonete piirete kriitilised sõlmed teha täielikult õhupidavaks. Tänapäevastes konstruktsioonides ei tohi enam kasutada lihtsat aurutõket, vaid sertifitseeritud auru- ja õhutõkkesüsteeme.

Väga oluline on õhu- ja aurutõkkesüsteemi kvaliteetne paigaldus ettenähtud juhiste järgi. See tagab hea õhupidavuse. Ilma kvaliteetse ja hoolsa paigalduseta maja õhkupidavaks ei saada.

Väikeelemu energiaklassid ja energiatõhususarvud

  • Passiivmaja – ≤ 15 kWh/(m2a) (Passiivmaja energiatõhususarv on toodud võrdluseks ja ei ole seotud määrusega)
  • A energiaklass – ≤ 50 kWh/(m2a)
  • B energiaklass – 51 ≤ 120 kWh/(m2a)
  • C energiaklass – 121 ≤ 160 kWh/(m2a)
  • D  energiaklass – 161 ≤ 210 kWh/(m2a)
  • E  energiaklass – 211 ≤ 260 kWh/(m2a)
  • F energiaklass – 261 ≤ 330 kWh/(m2a)
  • G energiaklass – 331 ≤ 400 kWh/(m2a)
  • H energiaklass – ≥ 401 kWh/(m2a)

Energiatõhususarvu arvestamise juures kalkuleeritaks kõikide seadmete energia tarbimist ning ka hoone õhupidavust ja piirete soojusjuhtivust. Kehtiva Vabariigi Valitsuse määruse Energiatõhususe miinimumnõuded järgi on soovitatav, et ehitatava väikeelamu energiatõhususarv oleks vähemalt 160 kWh/(m2a). See tähendab, et uue eramu energiaklass ei tohiks soovitatavalt olla kehvem kui B.

Mis on liginullenergiahoone?

Liginullenergiahoone on kehtiva Energiatõhususe miinimumnõuete järgi A energiaklassiga maja ehk siis energiatõhususarvuga kuni 50 kWh/(m2a)

Mis on madalenergiahoone?

Madalenergiahoone on kehtiva Energiatõhususe miinimumnõuete järgi B energiaklassiga maja ehk siis energiatõhususarvuga kuni 120 kWh/(m2a).

Etapp 4: Eskiis ja pakkumine

Kui arhitektuursed joonised olemas, kas tüüpproekti, individuaal projekti näol siis edasi vaadatakse koos ehitajaga või majatootjaga läbi, millise sisu ja valmidusastmega uut kodu soetada soovitakse. Teie soovidele ja arhitektuursele projektile vastavalt koostatakse pakkumine.

Pakkumiste võrdlemine on keerukas sest paljudel tootjatel on pakutavate pakettide sisud erinevad. Süvenege põhjalikult pakkumiste sisule ja võimalusel konsulteerige ehitus spetsialistiga.

Etapp 5: Tehingu sõlmimine

Tehingu sõlmimine

Kui õige maja on koos majatootjaga leitud, ajagraafik paigas võib sõlmida tehingu ja siirduda ehitusloa taotlemise etappi.

Etapp 6: Ehitusloa protsess (1 kuni 6 kuud)

Pärast tehingu sõlmimist taotletakse ehitusluba, mille saamine võib sõltuvalt asukohast võtta keskeltläbi aega 1 kuni 6 kuud. Selles etapis tuleb arvestada ka mingi hulga paberitööga. Kui kõik paberitööd on tehtud ja load saadud, võib alustada ehitamisega. Samal ajal planeeritakse muu hulgas maja kütte, vee ja ventilatsiooniga seonduv.

Ehitusloa toatlemis protsess ja majaprojekti tüübid

  1. Esimeseks tegevuseks on kohalikust omavalitsusest projekteerimistingimuste taotlemine. Projekteerimistingimustes määratakse ära hoone ehituslikud nõuded nagu: kõrgus, laius, katuse kalle, lubatud materjalid, kui suure osa see tohib moodustada krundist, kellega peab kooskõlastama jne.
  2. Kui krundile on kehtestatud detailplaneering, siis projekteerimistingimusi pole vaja eraldi taotleda ja hoone ehitustingimused määrab ära detailplaneering. Mõnikord saab minna ka eskiisiga juba omavalitsusse ja proovida seda kooskõlastada.
  3. Taotlema võrguvaldajatelt (vesi, kanal, elekter) tehnilisi tingimusi ja välja selgitama liitumispunktid.
  4. Arhitektuurne projekti tellimine, mis jaguneb kolmeks: eskiis, eelprojekt ja põhiprojekt.
    1. Eskiis – projekti põhimõtteliseks kooskõlastamiseks omavalitsusega.
    2. Eelprojekt – ehitusloa saamiseks, kus on määratud hoone mõõdud, materjalid, plaanid, vaated, lõiked, tehnosüsteemid ja paiknemine krundil.
    3. Põhiprojekt – määratakse täpsemalt erinevad elemendid, sõlmed, uste akende spetsifikatsioonid jne.
  5. Kui klient ja Arhitekt on eskiisiga ühele nõule saanud, siis järgmisena tuleb eskiis kooskõlastada kohaliku omavalitsusega ja mõnikord ka piirinaabritega.
  6. Kui eskiisi kooskõlastused on olemas, siis tuleb tellida krundi geodeetiline alusplaan geodeedilt, kes mõõdistab üles krundi digitaalselt koos olemasolevate tehnovõrkudega.
  7. Järgmisena arhitekt koostab eel või põhiprojekti, tellib energiamärgise ja hakkab seda kooskõlastama vajalike instantsidega nagu Päästeamet, Kommunaalamet, Linnaosa valitsus, tehnvõrkude valdajad kui vaja jne. Selles protsessis võiks kaasata juba inseneri ja sisekujundaja kui neid plaanitakse tellida.
  8. Kui eelinstantsid on kooskõlastatud, siis tuleb maksta riigilõiv ja projekt sisse anda kohalikku omavalitsusse.
  9. Kohalik omavalitsus menetleb projekti kuni 30 päeva ja selle jooksul kas projekt kooskõlastatakse või saadetakse tagasi parandusteks.
  10. Sõltuvalt projekti keerukusest ja protsesside ladususest (erinevad kooskõlastamised) võib ehitusloa saamine aega võtta keskeltläbi 1 kuni 6 kuud.
  11. Juba projekteerimise faasis võiks kaasata inseneri ja sisekujundaja, sest nende soovidest ja ettepanekutest lähtuvalt võib veel asju muutuda. Lisaks võib näidata seda ka ehitajale, kes seda ehitama hakkab, sest sõltuvalt ehitaja oskustest ja kogemustest võib see veel projekti muuta.
  12. Sõltuvalt hoone suurusest ja keerukusest võiks tellida veel: Konstruktsiooniprojekt, sisekujundusprojekt, vee ja kanalisatsiooni projekti, elektriprojekti.
  13. Kui Ehitusluba on käes, siis tuleb omavalitsusse kolm tööpäeva varem ehitise alustamise teatis teha ja võib alustada ehitamisega.

Etapp 7: Tootmine (1-3 kuud)

Kui majal arhitektuur teostatud ja ehitusluba olemas, võib alata maja tootmise etapp.

Projekteerimine

Enne maja reaalset tehaslikku tootmist on vaja inseneride poolt teostada konstruktiivsed sõlmlahendused. Teisisõnu algab maja projekteerimine. Projekteerimine kestab olenevalt maja suurusest ja keerukusest mõned nädalad. Projekteerimise tulemusel valmib põhjalik hoone projekt-dokumentatsioon koos tehniliste lahenduste ja joonistega.

Tüüpprojektidel on projekteerimine teostatud ning lisaaega ei kulu.

Tehases maja tootmine

Vastavalt projektdokumentatsioonile algab tehases puitelementide tootmine. Tehases toodetakse puitelemendid vastavalt kliendi poolt tellitud komplektsusele.

Tehasemaja eelised:

  • Ehitus on tavalisest majast kordi kiirem ja soodsam.
  • Püstitusel on ehitusmaterjalid ilmastiku eest kaitstud.
  • Kvaliteedile ja tarneaegadele saab alati kindel olla
  • Ehituse tellimine tootjafirmalt säästab kliente arusaamatustest ehitajatega.
  • On kvaliteetselt püsitatud ning maja turuväärtus aastatega ei lange.

Etapp 8: Maja püstitamine (1-4 kuud)

Ehitamise esimesed etapid hõlmavad pinnasetöid ja vundamendi rajamist. Vundamendi, muude ettevalmistustööde ning kütte-, vee- ja ventilatsioonitööde jaoks tuleks varuda 4-6 nädalat. Maja ehitamine ise kestab sõltuvat maja suurusest 1-4 kuud.

Elementmaja paigaldamine

Maja püstitus

Peale eelnevate etappide edukat läbimist algab viimane, maja ehitamise etapp.

Maja püstitus tähendab seda, et tehases toodetud puitelemendid transporditakse objektile ja püstitatakse terviklikuks majakarbiks. Peale püstitust võivad alata maja välised ehitustööd, eritööd, siseviimistlus, krundi korrastamine jne.

Etapp 9: Kasutusluba ja dokumentatsioon

Kasutusluba on oluline dokument, mida vajad nii enda, valla kui ka panga jaoks. Siin pead nõutud kujul esitama sellised dokumendid nagu ehituse ülevaatuse akti, ehitusprojekti ja -päeviku, kaetud tööde aktid, ehituskoosolekute protokollid, auditid, seadistus- ja katseprotokollid, tehnovõrkude teostusjoonised, ehitusjärgsed geodeetilised mõõdistused ning tuleohutust tõendavad dokumendid.  

Etapp 10: Garantiiaeg

Maja üleandmise hetkest hakkab kehtima ehitusgarantii, mis kestab kokku 2 aastat. Selle aja jooksul on ehitajal kohustus ilmnenud ehituslikud vead omal kulul korda teha. Kui oled leidnud endale usaldusväärse ehitaja, siis saad kindel olla, et kahe aasta pärast on ettevõte olemas ja valmi ka teile garantiitöid teostama.